Kava ja paketid

Veljo Tormis | Marianna Liik | Margus Kasterpalu

8 koori · 150 lauljat Põhja- ja Baltimaadest (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Eesti) ning Ukrainast. Metsasarvel Kreete Jacob, Iris Oja vokaal ja šamaanitrumm, löökpillid Maarja Nuut ja Heigo Rosin.

Koorid: Balsis (Läti), Leedu Riiklik Noortekoor, Utopia (Soome), Sönerna (Rootsi), Brevis (Ukraina), Setu leelokoor Siidisõsara, Kolm lindu ja Helü (Eesti)

31. juuli õhtul on Leigo Järvemuusika kulminatsiooniks ainukordne kontsertlavastus „Raua kutsumine” — loitsuline suurvorm, mis sünnib spetsiaalselt Leigo Järvemuusika festivalile.

Lavastuse lähtepunktiks on Veljo Tormise „Raua needmine” (1972), mis põhineb Soome rahvuseepose „Kalevala” üheksandal runol ja mida omakorda täiendasid luuletajad Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski.

Kuidas sündis siia ilma raud, millest on valmistatud pea kõik maailma sõjariistad? „Kalevala” järgi tagus sepp Ilmarinen algraua süütust soomaagist ja võttis raualt lubaduse, et too ei hakka kurja tegema. Kuid raua karastamisel sellele sattunud tilgake maomürki muutis raua kurjaks ja pani selle sõnamurdlikult lihasse lõikama. Sellisena läks raud maailma. Ja siin me nüüd oleme…

Ometi on Tormise teos sügavalt patsifistlik. Ta hoiatab, et loodu ebaeetiline kasutus ja sellesse peidetud kurjus pöörab lõpuks ka looja enese vastu. Nii annavad „Raua needmise” lõpuread lähtekoha, millest saab „Raua kutsumisele” võimalus ja kese:

Oleme ühesta soosta,
ühest seemnest me siginud
sina maasta, mina maasta
musta mulda me mõlemad
ühe maa pääl me elame
ühe maa sees kokku saame
maad meil küllalt siis mõlemal.

Nii et kui „Raua kutsumine” küsib, kuidas võtta raualt tagasi tema hävitav vägi, siis vastus on olemas juba Tormisel: tuleb pöörduda tagasi algusse: „Oleme ühesta soosta, musta mulda me mõlemad”.

Aga selleks on vaja kedagi, kel on piisavalt väge ja kes teab õigeid sõnu. Ja kes hetkel, kui maailm vangub kuristiku serval, ei kõhkle ja kutsub:

Maa ja õhu nimel,
tule ja vee nimel
ma palun,
kuulge mu palvet.
Sünni ja taassünni väed,
rahu ja vaikuse väed,
tervendage
mu keha ja meelt

Nii alustab Teadjanaine Iris Oja kehastuses ja Doris Kareva sõnadega šamanistliku rituaali, millest kasvab välja mitmekeelne pöördumine maa, vee, tule ja õhu poole – kõiksuse poole. Selles kutses on vägi, millele ka raud peab alistuma. Ta tuleb tagasi Ilmarise sepikotta ja heidab ennast ääsile… Tuli põletab, puhastab, maailmakõiksus korraldab ennast ümber, et soomaak leiaks jälle rahu, kui me taas „ühe maa sees kokku saame”.

Lisaks „Raua needmise” sõnadele on „Kutsumises” kasutatud ka Doris Kareva, Hasso Krulli, Uku Masingu ja Jaan Kaplinski tekste, mis põimuvad Marianna Liiki heliteoses Veljo Tormise vaimu, regilaulu väe ja mitmete rahvaste pärimusega.

Rännak läbi kultuuriruumide toob kokku kuue riigi kõlad, keeled ja traditsioonid. Laval astuvad üles Balsis (Läti), Leedu Riiklik Noortekoor, Utopia (Soome), Sönerna (Rootsi), Brevis (Ukraina), Seto leelokoor Siidisõsara ning Eesti kammerkoorid Kolm Lindu ja Helü, kes esitavad oma maa tuntud rahvalaule.

Leigo järvelavale astuvad metsasarvemängijad Kreete Jacob, Nikita Matsuk, Jürnas Rähni ja Artur Reinpõld. Esitamisele tulevad Eesti, Leedu, Rootsi ja teiste läänemeremaade rahvalaulu temaatilised seaded metsasarvedele. Heliloojatest tulevad esitamisele Sibelius, Tubin ja teised.

Esinevad Anna-Liisa Eller (kannel), Ulla Krigul (klaver) ja Iris Oja (vokaal). Kontserdil kohtuvad Eesti heliloojate looming ja rahvapärimus – ürgsed regilaulud, Setomaa pärimus, isuri eepos ning eesti luuletajate tundlik sõna. Kandle soe kõla, inimhääl ja lihtsad, kuid sügavad kõlamaailmad loovad silla mineviku ja tänapäeva vahel.

Ester Mägi, Arvo Pärt ja Veljo Tormis on igaüks omal viisil otsinud põhjamaist olemust – vaikust, sisemist rahu, looduse väge ja inimese sidet oma juurtega.