Leigo Lake Music Festival 2026
Lauri Lest on muusik ning heli- ja performance'i-kunstnik. Muusikuna loob ja esitab ta atmosfäärilist elektroonilist muusikat ning on avaldanud kolm stuudioalbumit. Tema hiljutiseim album „Undercurrents" ilmus 2025. aasta aprillis. Kunstnikuna on Lauri peamisteks töövahenditeks leidesemed, vibratsioonikõlarid, valgustid ning heli- ja videotöötlustarkvara. Tema loomingut iseloomustavad melanhoolsus, seisundilisus ja eksperimentaalsus.
8 koori, 150 lauljat
Tormis / Kasterpalu / Liik
Tartumaalt musikaalsest suguvõsast pärit Kreete Jacob suundus pärast pilliõpingute algust Eestis kõrgharidust omandama Saksamaale Frankfurti ja Münchenisse. Teda juhendasid professorid Esa Tapani ja Johannes Hinterholzer; muusikalisi mõjutusi sai ka Michael Höltzeli, Samuel Seidenbergi ja Christian Lamperti meistriklassides.nnKreete võitis Grand Prix vaskpillide kategoorias koos arvukate eripreemiatega Eesti Vabariiklikul Interpreetide konkursil puhkpillidele (2018). Ta on töötanud Vanemuise Sümfooniaorkestri metsasarverühma kontsertmeistrina. Aastast 2022 on metsasarve õpetaja H. Elleri nim Tartu muusikakoolis ja lektor EMTA-s. Hooajal 2025/2026 mängib Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ridades.
Nikita Matsuk sündis 2003. aastal Tallinnas ja alustas metsasarve mängimist 7-aastaselt. Ta õppis aasta aega Nõmme Muusikakoolis ja seejärel neli aastat Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Vigo Uusmäe juhendamisel. Järgmisel aastal oli tema õpetajaks Mattias Vihmann ning kuni keskkooli lõpetamiseni 2022. aastal oli tema juhendajaks Kalle Koppel.
2022. aasta sügisest alates õpib Nikita Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) Kreete Jacobi juhendamisel. Ülikooli esimesel aastal töötas ta Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris ning alates 2024. aasta märtsist on ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) rühmamängija.
Nikita on osalenud rahvusvahelistes projektides ja meistrikursustel. 2018. aastal oli tal erakordne võimalus mängida projektis „Side by Side" koos Kuningliku Concertgebouw' orkestriga, kus solistina astus üles Laurens Woudenberg. Aastate jooksul on ta täiendanud end Will Sandersi, Esa Tapani, Mark Gruberi, Thomas Hauschildi ja Johannes Hinterholzeri meistriklassides.
Juba kuus aastat on Nikita metsasarvemängija vaskpuhkpillikvintetis „Tuulisbrass". Ansambliga on ta esitanud palju tuntud teoseid, näiteks Malcolm Arnoldi Brass Quintet No. 1 Op. 73 ja Oskar Böhme Sextet in E-flat Major. 2021. aastal osales kollektiiv Luigi Cerritelli rahvusvahelisel muusikakonkursil ja saavutas III koha.
Jürnas Rähni alustas metsasarveõpinguid 2003. aastal Aruküla Huvialakeskuses Pääsulind õpetaja Joel Otsa juures. 2011. aastast õppis ta Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis Kalmer Kiige juhendamisel. 2023. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Kalervo Kulmala metsasarveklassis magistriõppe.
Jürnas Rähni on saavutanud II preemia Eesti interpreetide konkursil Tallinnas (2018). 2020. aastast töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning alates 2023. aastast Rahvusooper Estonia orkestris metsasarverühma kontsertmeistrina. Ta on Eesti Puhkpillikvinteti liige.
Artur Reinpõld on Tartus sündinud eesti metsasarvemängija. Ta omandas muusikalise baashariduse kodulinnas ning töötas seal ka Teater Vanemuine sümfooniaorkestris. Pärast ajateenistust Kaitseväe orkestris jätkusid õpingud Saksamaal Frankfurdi Muusikaülikoolis ning Austrias, Linzis, Anton Bruckneri nim. Privaatülikoolis.nnTa töötab Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, Pärnu Linnaorkestris ning on Kristjan Järvi ansambli Nordic Pulse liige.
Anna-Liisa Eller alustas muusika- ja kandleõpinguid Tallinna Muusikakoolis (õp. Malle Vihul). 2008. aastal lõpetas ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ning 2011. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse ja 2014. aastal magistrantuuri dots Kristi Mühlingu kandleklassis Cum Laude. 2013. aastal täiendas ta end Lyoni Kõrgemas Riiklikus Muusika ja Tantsu Konservatooriumis ning 2013–2014 Trossingeni Muusikakõrgkoolis Rolf Lislevandi juures.
Ta on saavutanud silmapaistvaid tulemusi mitmetel konkurssidel nii Eestis kui välismaal: 2008. aastal I koht Vilniuses ning 2011. aastal I koht ja Koistinen kantele eripreemia Helsingi I Rahvusvahelisel Kandle Konkursil.
2010. aastast õpetab Anna-Liisa Eller kannelt Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Tema erihuviks on varajane ja kaasaegne muusika. Ta on esinenud arvukatel muusikafestivalidel Eestis, Leedus, Poolas, Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, Norras ja Prantsusmaal, tehes aktiivset koostööd ansamblitega Supersonus, Kapsberger, Oni Wytars, Vox Clamantis, Rondellus jt. Lisaks kandlele esineb ta ka käsitrummidel, plokkflöötidel, torupillil ja psalteeriumil.
Ulla Krigul on üks Eesti noorema põlvkonna silmapaistvamaid organiste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal ning 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri prof Andres Uibo oreliklassis. Olulised olid ka paar aastat Viini Muusika- ja Kujutavate Kunstide Ülikoolis prof Martin Haselböcki oreliklassis.
Praegu töötab Ulla Tallinna Soome Püha Peetruse kirikus organistina ning Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakoolis kontsertmeistrina. Ulla toob regulaarselt igal aastal välja üks-kaks uut soolokava. Olulisel kohal tema tegevuses on kammermuusika — sageli reisib ta koos harmooniumiga mööda Eestit koostöös ansambliga Jäääär, Riho Sibulaga ning Kädy Plaas-Kala ja Riivo Kallasmaaga.
Nii solisti kui hinnatud kammermuusikapartnerina on Krigul esinenud Eestimaa kirikutes ja paljudel festivalidel (Tallinna Orelifestival, Tallinna Bachi Festival, „Klaaspärlimäng", Leigo Järvemuusika, „Jazzkaar"), samuti Ukrainas, Soomes, Lätis, Austrias, Rootsis ja Venemaal. Ta on toonud kuulajateni oreli-elektroonika kava „Organica" ning tutvustanud eesti noorema põlvkonna heliloojate uudisloomingut. 2019. aastal ilmus tema esimene CD Erkki-Sven Tüüri oreliloominguga.
Iris Oja on rahvusvahelise karjääriga vabakutseline laulja. Kõige pikemaaegsem loominguline side on tal olnud Paul Hillieri ja tema erinevate vokaalkollektiividega ning Tõnu Kaljuste ja tema paljude projektidega. Ehkki Irisele meeldib laulda erinevate ajastute muusikat, on ta enim tuntud oma kaasaegse muusika interpretatsiooni poolest. Pea kõik Eesti nimekamad heliloojad on kirjutanud talle teoseid, ta on salvestanud mitmeid sooloplaate ning osalenud paljudel koorisalvestustel. Irisele on kirjutatud ka mitmeid ooperirolle. 2022. aastal tunnustas Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital teda aastaauhinnaga erakordsete nüüdismuusika ettekannete eest.
Oma põneva rahvusvahelise karjääri jooksul on Irisel olnud õnne laulda väga erinevate ajastute ja kultuuride muusikat. Kõige selle juures tunneb ta suurimat seost just Veljo Tormise Soome-Ugri rahvaste lauludel tugineva materjaliga. Iris sai Tormise eluajal ka helilooja enesega koos töötada ning kuulda mõtteid ja soovitusi tema muusika esitamiseks.
Kammerkoor Kolm Lindu on 2017. aastal sündinud Tartu kollektiiv. Viimastel hooaegadel on kooril olnud kirjud seiklused: installatsioon „Karvennustus" Tartu Ülikooli loodusmuuseumis, ühiskontserdid Vox Clamantisega Arvo Pärdi juubelikontsertidel, kontserttuur Vanemuise Sümfooniaorkestraga (Orff „Carmina Burana"), Rally Estonia avamine, suurprojekt „Veljo Tormis 95 | 110 helletust" ning Brahmsi reekviemi kammerversiooni Eesti esmaettekanne.
Koori jaoks on oluline austus ja rõõm üksteise, oma partnerite ning muusika vastu. Koori naislauljad kannavad keskkonda hoidvast peenvillasest materjalist seelikuid ning kunstnik Mari Segeri kõrvaehteid kollektsioonist „Leaves". Koori peadirigent on alates 2024. aastast Kärolin Tuisk.
Kammerkoor Helü on 2004. aastal loodud kollektiiv, kus laulavad lauluhuvilised ning entusiastid igast Eestimaa otsast. Koori nimi Helü tähendab võro ja seto keeltes „häält", „heli" või „häälikut". Meie hulgas on võrokesi, setosid, tartlasi, tallinlasi, mulke, muhulasi, saarlasi ja hiidlasi — üks kirju, kuid ühtehoidev seltskond, kes naudib iganädalast musitseerimist.
Aastate jooksul on koor osalenud paljudel koorikonkurssidel ja -festivalidel nii kodus kui välismaal ning toonud koja igat värvi medaleid ja diplomeid. 2024. aasta tegevuse eest pälvis kammerkoor Helü Eesti Kooriühingult aasta koori tiitli ning dirigent Küllike Joosingut tunnustati aasta dirigendi auhinnaga. Küllike Joosing oli ühtlasi 2024. aasta Tartu laulupeo kunstiline juht.
Seto leelokoor Siidisõsarõ on 1994. aastal loodud folkloorirühm, mis ühendab Setomaa juurtega lauljaid, kes elavad peamiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses. Koori nimi tähendab „lähedasi õdesid". Praegu tegutseb kollektiivis 11 liiget, nende seas ka karmoškamängija.
Siidisõsarõ kannab edasi autentset seto kultuuripärandit, mis on põlvest põlve suuliselt edasi antud või talletatud varasemates üleskirjutustes ja helikandjatel. Repertuaar hõlmab ajaloolise Setomaa laule, tantse ja mänge. 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Koor on esinenud paljudel folkloorifestivalidel nii Eestis kui välismaal ning pälvinud tunnustust järjepideva töö eest. 2010. aastal omistati neile festivali „Baltica" ülevaatusel kõrgeim kategooria. Kollektiiv on välja andnud neli helikandjat.
Leedu Riiklik Noortekoor ühendab andekaid noori lauljaid üle kogu Leedu, pakkudes platvormi professionaalseks arenguks ja rahvusvaheliseks koostööks. Koor tegutseb juhtivate dirigentide ja vokaalpedagoogide käe all ning esindab Leedu tugevat koorikultuuri nii kodu- kui välismaal.
Repertuaar ulatub Leedu heliloomingust rahvusvahelise koorimuusika suurvormideni, sageli uuenduslikes ja koostööpõhistes projektides.
Akadeemiline Kammerkoor „Brevis" on Ternopili filharmoonia juures tegutsev professionaalne koor, mille asutas dirigent Sviatoslav Dunets 1998. aastal. Koori koosseisu kuuluvad Ukraina juhtivate muusikakõrgkoolide lõpetanud lauljad ning ansambel on pälvinud tunnustust paljudel rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel.
„Brevis" esitab nii Ukraina kui ka Lääne-Euroopa koorimuusikat ning on toonud publiku ette suurvorme nagu Mozarti Requiem ja Orffi Carmina Burana. Koor on esinenud lisaks Ukrainale ka mitmes Euroopa riigis.
Kammerkoor Utopia on Helsingis tegutsev 16-liikmeline ansambel, mis ühendab professionaalseid lauljaid ja kogenud harrastajaid. Dirigent Mikael Maasalo juhtimisel on koor tuntud oma täpse ja stiilitundliku kõla poolest.
Utopia repertuaar liigub vabalt keskajast ja renessansist baroki ja nüüdismuusikani. Iga nende kontsert on iseseisev kunstiline tervik, kus kohtuvad ajalooline teadlikkus, uudishimu ja uue muusika loomine.
Sönerna on Uppsalast pärit meeskoor, mis tegutseb Rootsi tugevas kooritraditsioonis. 2021. aastal asutatud koor ühendab üle 35 laulja ning on kiiresti saavutanud märkimisväärset tunnustust.
Koori repertuaar ühendab romantilise meeskoorimuusika, klassika, folkloori ja nüüdismuusika. Sönerna on pälvinud auhindu Euroopa koorikonkurssidel ning jõudnud laiemasse avalikkusesse ka Rootsi teleprojektide kaudu.
Koori dirigent on Martin Hellberg.
Noortekoor BALSIS (asutatud 1987) on üks Läti silmapaistvamaid koore, kes on pälvinud üle 30 rahvusvahelise auhinna. Nende loominguline lähenemine a cappella koorimuusikale teeb igast kontserdist erilise sündmuse.
Dirigent Ints Teterovskise juhtimisel on koor esinenud üle maailma ning on tuntud nii kõrgetasemelise repertuaari kui ka eksperimentaalsete projektide poolest.
Iris Oja on rahvusvahelise karjääriga vabakutseline laulja. Kõige pikemaaegsem loominguline side on tal olnud Paul Hillieri ja tema erinevate vokaalkollektiividega ning Tõnu Kaljuste ja tema paljude projektidega. Ehkki Irisele meeldib laulda erinevate ajastute muusikat, on ta enim tuntud oma kaasaegse muusika interpretatsiooni poolest. Pea kõik Eesti nimekamad heliloojad on kirjutanud talle teoseid, ta on salvestanud mitmeid sooloplaate ning osalenud paljudel koorisalvestustel. Irisele on kirjutatud ka mitmeid ooperirolle. 2022. aastal tunnustas Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital teda aastaauhinnaga erakordsete nüüdismuusika ettekannete eest.
Oma põneva rahvusvahelise karjääri jooksul on Irisel olnud õnne laulda väga erinevate ajastute ja kultuuride muusikat. Kõige selle juures tunneb ta suurimat seost just Veljo Tormise Soome-Ugri rahvaste lauludel tugineva materjaliga. Iris sai Tormise eluajal ka helilooja enesega koos töötada ning kuulda mõtteid ja soovitusi tema muusika esitamiseks.
Kammerkoor Kolm Lindu on 2017. aastal sündinud Tartu kollektiiv. Viimastel hooaegadel on kooril olnud kirjud seiklused: installatsioon „Karvennustus" Tartu Ülikooli loodusmuuseumis, ühiskontserdid Vox Clamantisega Arvo Pärdi juubelikontsertidel, kontserttuur Vanemuise Sümfooniaorkestraga (Orff „Carmina Burana"), Rally Estonia avamine, suurprojekt „Veljo Tormis 95 | 110 helletust" ning Brahmsi reekviemi kammerversiooni Eesti esmaettekanne.
Koori jaoks on oluline austus ja rõõm üksteise, oma partnerite ning muusika vastu. Koori naislauljad kannavad keskkonda hoidvast peenvillasest materjalist seelikuid ning kunstnik Mari Segeri kõrvaehteid kollektsioonist „Leaves". Koori peadirigent on alates 2024. aastast Kärolin Tuisk.
Kammerkoor Helü on 2004. aastal loodud kollektiiv, kus laulavad lauluhuvilised ning entusiastid igast Eestimaa otsast. Koori nimi Helü tähendab võro ja seto keeltes „häält", „heli" või „häälikut". Meie hulgas on võrokesi, setosid, tartlasi, tallinlasi, mulke, muhulasi, saarlasi ja hiidlasi — üks kirju, kuid ühtehoidev seltskond, kes naudib iganädalast musitseerimist.
Aastate jooksul on koor osalenud paljudel koorikonkurssidel ja -festivalidel nii kodus kui välismaal ning toonud koja igat värvi medaleid ja diplomeid. 2024. aasta tegevuse eest pälvis kammerkoor Helü Eesti Kooriühingult aasta koori tiitli ning dirigent Küllike Joosingut tunnustati aasta dirigendi auhinnaga. Küllike Joosing oli ühtlasi 2024. aasta Tartu laulupeo kunstiline juht.
Seto leelokoor Siidisõsarõ on 1994. aastal loodud folkloorirühm, mis ühendab Setomaa juurtega lauljaid, kes elavad peamiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses. Koori nimi tähendab „lähedasi õdesid". Praegu tegutseb kollektiivis 11 liiget, nende seas ka karmoškamängija.
Siidisõsarõ kannab edasi autentset seto kultuuripärandit, mis on põlvest põlve suuliselt edasi antud või talletatud varasemates üleskirjutustes ja helikandjatel. Repertuaar hõlmab ajaloolise Setomaa laule, tantse ja mänge. 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Koor on esinenud paljudel folkloorifestivalidel nii Eestis kui välismaal ning pälvinud tunnustust järjepideva töö eest. 2010. aastal omistati neile festivali „Baltica" ülevaatusel kõrgeim kategooria. Kollektiiv on välja andnud neli helikandjat.
Leedu Riiklik Noortekoor ühendab andekaid noori lauljaid üle kogu Leedu, pakkudes platvormi professionaalseks arenguks ja rahvusvaheliseks koostööks. Koor tegutseb juhtivate dirigentide ja vokaalpedagoogide käe all ning esindab Leedu tugevat koorikultuuri nii kodu- kui välismaal.
Repertuaar ulatub Leedu heliloomingust rahvusvahelise koorimuusika suurvormideni, sageli uuenduslikes ja koostööpõhistes projektides.
Akadeemiline Kammerkoor „Brevis" on Ternopili filharmoonia juures tegutsev professionaalne koor, mille asutas dirigent Sviatoslav Dunets 1998. aastal. Koori koosseisu kuuluvad Ukraina juhtivate muusikakõrgkoolide lõpetanud lauljad ning ansambel on pälvinud tunnustust paljudel rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel.
„Brevis" esitab nii Ukraina kui ka Lääne-Euroopa koorimuusikat ning on toonud publiku ette suurvorme nagu Mozarti Requiem ja Orffi Carmina Burana. Koor on esinenud lisaks Ukrainale ka mitmes Euroopa riigis.
Kammerkoor Utopia on Helsingis tegutsev 16-liikmeline ansambel, mis ühendab professionaalseid lauljaid ja kogenud harrastajaid. Dirigent Mikael Maasalo juhtimisel on koor tuntud oma täpse ja stiilitundliku kõla poolest.
Utopia repertuaar liigub vabalt keskajast ja renessansist baroki ja nüüdismuusikani. Iga nende kontsert on iseseisev kunstiline tervik, kus kohtuvad ajalooline teadlikkus, uudishimu ja uue muusika loomine.
Sönerna on Uppsalast pärit meeskoor, mis tegutseb Rootsi tugevas kooritraditsioonis. 2021. aastal asutatud koor ühendab üle 35 laulja ning on kiiresti saavutanud märkimisväärset tunnustust.
Koori repertuaar ühendab romantilise meeskoorimuusika, klassika, folkloori ja nüüdismuusika. Sönerna on pälvinud auhindu Euroopa koorikonkurssidel ning jõudnud laiemasse avalikkusesse ka Rootsi teleprojektide kaudu.
Koori dirigent on Martin Hellberg.
Noortekoor BALSIS (asutatud 1987) on üks Läti silmapaistvamaid koore, kes on pälvinud üle 30 rahvusvahelise auhinna. Nende loominguline lähenemine a cappella koorimuusikale teeb igast kontserdist erilise sündmuse.
Dirigent Ints Teterovskise juhtimisel on koor esinenud üle maailma ning on tuntud nii kõrgetasemelise repertuaari kui ka eksperimentaalsete projektide poolest.
Tartumaalt musikaalsest suguvõsast pärit Kreete Jacob suundus pärast pilliõpingute algust Eestis kõrgharidust omandama Saksamaale Frankfurti ja Münchenisse. Teda juhendasid professorid Esa Tapani ja Johannes Hinterholzer; muusikalisi mõjutusi sai ka Michael Höltzeli, Samuel Seidenbergi ja Christian Lamperti meistriklassides.nnKreete võitis Grand Prix vaskpillide kategoorias koos arvukate eripreemiatega Eesti Vabariiklikul Interpreetide konkursil puhkpillidele (2018). Ta on töötanud Vanemuise Sümfooniaorkestri metsasarverühma kontsertmeistrina. Aastast 2022 on metsasarve õpetaja H. Elleri nim Tartu muusikakoolis ja lektor EMTA-s. Hooajal 2025/2026 mängib Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ridades.
Maarja Nuut on laulja, multiinstrumentalist ja helilooja, kelle looming koondab rikkalikke muusikamaailmu. Teda on iseloomustatud kui üht Euroopa uuenduslikumat artisti, kes on alati valmis veelgi sügavamale sukelduma.
Pidevalt uueneva helikeele ja klassikalise muusika väljaõppega Maarja on kaevunud ka sellistesse eriilmelistesse vooludesse nagu india klassikaline muusika, eesti rahvaluulekogud ning kompab elektroonilise muusika piire. Tema sisemine vajadus, soov ja instinkt on uurida mitmesuguseid žanre, väljendusviise ja tehnikaid, mille salajased keeled ning koodid on saanud tema lummava loomekeerise osaks.
Alates 2016. aastal ilmunud sooloalbumist „Une Meeles" on Nuut pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust ja andnud kontserte üle terve maailma. Üleilmse tähelepanu osaliseks sai ka tema kolmas sooloplaat „Hinged" (2021). Lisaks on muusik koostööd teinud paljude teiste artistide ja koosseisudega, näiteks Hendrik Kaljujärve, Nicolas Stockeri, Kiya Tabasssiani, vokaalansambliga Shards ja Sun Araw'ga.
Marianna Liik on sündinud ja üles kasvanud Hiiumaal, Kärdlas. Ta lõpetas 2017. aastal heliloomingu magistriõppe Helena Tulve ja Margo Kõlari juhendamisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema eriliseks huviks on elektrooniliste ja akustiliste väljendusvahendite ühendamisel tekkiv kõlamaailm. Liigi muusikat on esitatud festivalidel Eestis, USAs, Poolas, Saksamaal, Austraalias, Šveitsis ja mujal.
Marianna Liik pälvis Rahvusvahelisel heliloojate rostrumil 2013 alla 30-aastaste kategoorias teise koha. 2017 sai ta Luzerni Festivali Akadeemia noore helilooja auhinna „Roche Young Commissions". 2022 andis ta välja oma esimese albumi „Januneb valgust" ning 2023 pälvis Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. „Maaalune" pälvis 2025 LHV innovatsioonipreemia ning „Lahtirullumine" 2026 LHV uue heliloomingu autasu.
Margus Kasterpalu on Eesti teatrilavastaja, dramaturg ja kultuurikorraldaja, kelle loomingut iseloomustab tugev side kirjanduse, Eesti kultuuriloo ja eripaikadega. Ta on olnud Eesti Teatri Festivali ja festivali Draama kunstiline juht, Ugala teatri loominguline juht ning Saueaugu Teatritalu asutaja ja eestvedaja. Kasterpalu on lavastanud Eesti suuremates teatrites ning tema tööd on pälvinud tunnustust nii omanäolise kunstilise käekirja kui ka Eesti teatrikultuuri järjepideva arendamise eest. 2007. aastal autasustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
Island
Island
Sven Grünberg · Kadri Voorand · Ott Lepland · Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel
Maarja Nuut on laulja, multiinstrumentalist ja helilooja, kelle looming koondab rikkalikke muusikamaailmu. Teda on iseloomustatud kui üht Euroopa uuenduslikumat artisti, kes on alati valmis veelgi sügavamale sukelduma.
Pidevalt uueneva helikeele ja klassikalise muusika väljaõppega Maarja on kaevunud ka sellistesse eriilmelistesse vooludesse nagu india klassikaline muusika, eesti rahvaluulekogud ning kompab elektroonilise muusika piire. Tema sisemine vajadus, soov ja instinkt on uurida mitmesuguseid žanre, väljendusviise ja tehnikaid, mille salajased keeled ning koodid on saanud tema lummava loomekeerise osaks.
Alates 2016. aastal ilmunud sooloalbumist „Une Meeles" on Nuut pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust ja andnud kontserte üle terve maailma. Üleilmse tähelepanu osaliseks sai ka tema kolmas sooloplaat „Hinged" (2021). Lisaks on muusik koostööd teinud paljude teiste artistide ja koosseisudega, näiteks Hendrik Kaljujärve, Nicolas Stockeri, Kiya Tabasssiani, vokaalansambliga Shards ja Sun Araw'ga.
Sóley on Islandi laulja, helilooja, pianist ja produtsent, kelle omanäoline looming ühendab atmosfäärilise popi, nüüdismuusika ja filmiliku helikeele. Tema muusikat iseloomustavad haprad vokaalid, minimalistlik klaverikõla ning atmosfäärilised helimaastikud, mis mõjuvad korraga nii õrnalt kui ka salapäraselt.
Klassikalise muusika taustaga Sóley alustas rahvusvahelist karjääri ansambli Seabear liikmena, enne kui avaldas 2011. aastal oma tunnustatud debüütalbumi We Sink. Sellest ajast alates on ta andnud välja mitu omanäolist albumit, sealhulgas Ask the Deep, Endless Summer ja Mother Melancholia, mis kinnitas tema positsiooni ühe Islandi kõige omanäolisema nüüdismuusika loojana.
Lisaks soololoomingule kirjutab Sóley muusikat filmidele ja teatrile ning teeb koostööd erinevate kunstnikega, ühendades oma loomingus klaveri, elektroonika ja vokaali lummavateks helimaastikeks. Tema kontserdid on intiimsed ja kaasahaaravad, viies kuulaja unenäolisse maailma, kus põimuvad melanhoolia, kujutlusvõime ja põhjamaine tundlikkus.
JFDR on Islandi eksperimentaalne laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist Jófríður Ákadóttiri sooloprojekt. Tema õhuline ja atmosfääriline helikeel ühendab folk-, ambient- ja elektroonilise muusika, luues intiimseid ning ajatuid helimaastikke.
Ákadóttir on tegutsenud muusikuna üle neljateistkümne aasta ning avaldanud kaksteist albumit nii sooloartistina kui ansamblite Pascal Pinon ja Samaris liikmena. Ta on teinud koostööd selliste tunnustatud muusikutega nagu Ólafur Arnalds ja Damien Rice ning loonud muusika auhinnatud Islandi filmile Backyard Village. Tema 2023. aastal ilmunud album Museum pälvis 2024. aastal Islandi muusikaauhindadel aasta albumi tiitli popi, roki, hiphopi ja elektroonilise muusika kategoorias. Tema loomingut on tunnustanud ka Björk, kes on nimetanud Ákadóttirit üheks oma inspiratsiooniallikaks.
Sven Grünberg on Eesti helilooja ja klahvpillimängija, kelle looming on jätnud sügava jälje nii Eesti muusika- kui ka filmikultuuri. Tema muusikat iseloomustab ainulaadne helikeel, milles põimuvad põhjamaine tundlikkus, idamaade filosoofiast inspireeritud kõlamaailmad ja avar kompositsiooniline mõtlemine.
Grünberg on loonud muusika enam kui sajale filmile, nende hulgas Hukkunud Alpinisti hotell, Naksitrallid, Leiutajateküla Lotte, Sügisball ja Detsembrikuumus. Lisaks filmimuusikale on ta kirjutanud orkestri-, koori- ja kammerteoseid ning avaldanud mitmeid sooloalbumeid. Tema pikaajalist panust Eesti kultuuri on tunnustatud mitmete riiklike ja erialaste preemiatega, sealhulgas Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga.
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) on 2017. aastal loodud koosseis, mis on pühendunud elektroonilise kammermuusika mängimisele. Ansambli eesmärgiks on ületada tehnoloogilised kammitsad ning arendada tundlikku musitseerimist, üksteisele reageerimist ning teravat kuulamist, kasutades ära erinevate elektrooniliste instrumentide uskumatult rikkalikud kõlavõimalused. Ansambel on esinenud festivalidel „AFEKT", „Üle heli", Tallinn Music Week, „Elektroni kõheda vastasmõju festival", ISCM World Music Days, Eesti Muusika Päevad, Balti Muusika Päevad „UP-CLOSE".
Aastal 2021 omistati EMA-le Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia viljaka ja entusiastliku tegevuse eest: Sven Grünbergi „Hingus" lahtimuukimine ja taasesitus, hariv ja avardav loengusari ning omanäolised kontserdid ja otsingud.
EMA puhul on hinnatud paindlikkust ja musikaalsust, mida elektroonilise muusika puhul on muidu kerge nuppude ja liugurite vahele ära kaotada. Ansambli instrumentide valik ulatub ostsillaatoritest ja lintmakkidest Buchla ja Serge süntesaatorite ja arvutipõhise live elektroonikani.
Kadri Voorand on Eesti laulja, pianist ja helilooja, kelle looming liigub jazzi, folgi ja autorilaulu piirimail. Tema kirglik, ent tehniliselt lihvitud esinemisstiil, julged improvisatsioonid ja poeetiline laulutekstide maailm on viinud ta mainekatele lavadele EFG London Jazz Festivalilt kuni Pori Jazzini ning toonud talle heliloojana kuus Eesti aasta jazz-albumi auhinda (tema värskeim album „Songs To Hold You" ilmus äsja, 2026. aasta aprillis). Kadri on esinenud festivalidel ja lavadel üle Euroopa ja Aasia, sh Pori Jazzil, Trondheim Jazzfestil ja EFG London Jazz Festivalil. Üks Euroopa nimekamaid muusikaajakirju Jazzwise on nimetanud Kadrit artistiks, kelle iga nooti publik hinge kinni pidades kuulab.
Ott Lepland on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate „Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. 2012. aastal esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus laul „Kuula" saavutas 6. koha. Ott Lepland on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis pop-jazz-laulu ning lisaks laulmisele on ta õppinud kümme aastat klaverit.
Ta on välja andnud mitu stuudioalbumit: debüütalbum „Ott Lepland" (2010), „Laulan ma sind" (2011) ja „Öö mu kannul käib" (2012). Ott Lepland on mitmel korral laureaat Eesti Muusikaauhindade galal kategooriates „Aasta meesartist" ja „Aasta popalbum".